Tarkvarapiraatlus ja autoriõiguste kaitse
Arvutiprogrammid - kirjandus ja kunst? Arvutitarkvara liigid. Piraatluse olemus. Peamised tarkvarapiraatluse vormid: ebaseaduslik reprodutseerimine, tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine, litsentsita programmide installeerimine, piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine, tarkvara rentimine või laenutamine. MP3-formaadis muusika. Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju. Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus. Tarbijakaitseameti ülesanded. Mis on piraattarkvara kasutamise põhjused? Omakeelsuse probleem. Kuidas piraatlust piirata? Tingimused, mis tuleks lepingus fikseerida, omaniku õiguste üleminek ja kaitse.
57 lehekülge, 13 kasutatud allikat

Tarkvara ja autoriõigus
Olukord Eestis ja mujal maailmas. Autoriõiguse seadus: autori varalised ja mittevaralised õigused, isikud, kellele kuulub autoriõigus, autoriõiguse kehtimine, õiguste kaitse ja vastutus. Tarkvara liigid: ärivara, jaosvara, proovivara, priivara, avalik tarkvara. Erinevad litsentsilepingud. Piraatlus. Tarkvarapiraatluse liigid: Ebaseaduslik kopeerimine (Softlifting), tarkvara kõvakettale laadimine (Hard-Disk Loading), võltsimine (Counterfeiting), BBS-piraatlus (Bulletin Board (BBS) Piracy), tarkvara rentimine (Software Rental), vaesuspiraatlus, hobipiraatlus, äripiraatlus, tutvumispiraatlus, hoolimatuspiraatlus. Kuidas ära tunda piraattarkvara. Miks mitte kasutada piraattarkvara. Piraatidega võitluse tehniline, juriidiline ja ühiskondlik tasand. (31 lehekülge, 20 kasutatud allikat)

Tarkvara õiguskaitse
1. Tarkvara õiguskaitse: arvuti tarkvara ja patendiõigus, autoriõigus. 2. Tarkvara ja muud õigussuhted: litsents, ärisaladus, kaubamärk, lepinguõigus. Tarkvara piraatlus. (26 lehekülge, 16 kasutatud allikat)

26.-

ID kaart, selle olemus ja kasutamine
Mis on ID kaart? Nõudmised ja rakendused ID- kaardile. ID, isiku tuvastus. Visuaalne tuvastus. Digitaalne suhtluspartneri tuvastus. Kvalitatiivsed volitused: piiri ületamine, juhiload, kontokaart, kliendikaart. Kvantitatiivsed volitused: rahakott, elektroonilised tsekid, boonuskaart. Portatiivne andmehoidja: krüptosüsteem ja algoritm, sertifikaadi formaat, sematika, kehtivusaeg. (21 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

21.-

Internetireklaami perspektiivid
Uurimuses on püütud selgitada miks on marketing Interneti abil väikese ja keskmise suurusega firma jaoks parim šanss maailmaturule jõudmiseks. Toodud on Interneti-marketingi eelised. Eraldi osas on käsitletud teemat miks kodulehekülgedest üksi ei piisa ja toodud on kõikvõimalikke lisameetmeid. Samuti on räägitud reklaamiterrorismist ehk spammimisest. Töö põhiosa seletab internetireklaamis olulisi aspekte koos vastavate näidetega Eesti ja välismaa digitaalselst meediast. (16 lehekülge)

Paralleelalgoritmide koostamine
Illustreeritud töö paralleelalgoritmide koostamise kokkukuhjamise faasist ja paigutamise faasist. (15 lehekülge)

15.-

Erinevate GPS vastuvõtjate ja mõõtmisviiside mõju mõõdistamisvõrgu punktide (katastrimõõdistamise tugipunktide) ja katastriüksuse piiripunktide koordineerimise täpsusele
Milline GPS instrumentaarium valida ja kuidas olemasoleva aparatuuriga ökonoomselt käituda, et ei kannataks mõõtmiste täpsus, selle uurimine ongi töö eesmärk. Uurimustöös on kasutatud kahte GPS+GLONASS vastuvõtjat GG24 firmalt Ashtech ja kahte GPS vastuvõtjat ProMARK X CM firmalt Magellan. Ära on toodud kasutatud tarkvaraprogrammide (GeoGenius ja MSTAR) lühikirjeldused. Katsemõõtmiste käigus on kasutatud kahte erinevat mõõtmismetoodikat ning mõõtmisviisi. Mõõtmistulemused ja nende võrdlus. Vastuvõtjate ja tarkvarapakettide võrdlus. Mõõtmisviiside võrdlus. Soovitused mõõtmisviiside ja kasutatava instrumentaariumi valikuks mõõdistusvõrgu punktide (või piiride mõõdistamiseks rajatavate tugipunktide) ja katastriüksuste piiripunktide koordineerimiseks. (11 lehekülge)

11.-

ISDN ühendus
ISDN tuleb sõnalühendist Integrated Services Digital Network ehk integreeritud teenuste digitaalvõrk. ISDN korral võib rääkida tõelistest digitaaltelefonidest ja digitaalsest sidest. Telefoniaparaadis muundatakse inimese kõne digitaalseks nö. ühtede ja nullide jadaks, keskjaamast edasi kuni teise ISDN telefoniabonendini toimub kõneedastus täielikult digitaalsena, ning inimkõrvale arusaadavaks muudetakse see kõne alles teises telefoniaparaadis. ISDN leiab laialdast kasutamist Interneti dial-up ühendustes, firmade telefonikeskjaamade ühendustes, suurte andmehulkade ülekandes arvutisides ning videokonverentsides. Seega kõikjal kus on oluline suur andmeedastuskiirus. Referaadi peatükid on järgmised: ISDN ühenduse üldiseloomustus. Telefoniside. Andmeside. ISDN kaart. (5 lehekülge, 7 kasutatud allikat)

5.-

Ressursside muretsemine ettevõtte infosüsteemide loomisel
Ettevõtte infosüsteemide loomisel on olulise tähtsusega ressursside õige valik. Millest peaks ettevõte siinjuures lähtuma? Millised on valiku kriteeriumid? Käesolevas töös on käsitlemist leidnud põhilised aspektid, mida peaks arvestama riist ja tarkvara kui ressursside valikul. Info turul olemasolevatest toodetest kompaktsel kujul praktiliselt puudub. Valiku eelduseks on ettevõtte enda poolne teadvustamine sellest, mida ja milleks vajatakse. (5 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

5.-

Andmebaaside projekteerimise loengumaterjal

Visual Basic - raamat TTÜ-s 1. kursususele